minu tegemistest
Thursday, March 17, 2011
2011. aasta lind.
2011. aasta lind on Suitsupääsuke. Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust.
http://www.virumaateataja.ee/?id=365546
Juturaamatu lugemine.
Mina lugesin juturaamatut "Kadri." Mulle meeldis see raamat väga. Lugesin veel ka raamatut "Jutte loomadest." Raamatus rääkis loomadest. Mulle meeldis see raamat väga, see oli huvitav raamat. Ma lugesin selle raamatu 2 päevaga läbi. Selles raamatus oli alguses rasked nimed ja ma ei saanud nendest aru, aga pärast ma sain juba nendest aru. Raamatus "Kadri" oli väga väike kiri vahel ei näinud seda lugeda. Ma arvan, et järgmisel veerandil saan ma ka kaks raamatut vähemalt loetud. Tahaks järgmisel veerandil läbi lugeda "Väike prints."
Wednesday, February 16, 2011
Luuletus Mullast.
Muld on meile vajalik
see meil väga mustalik.
Vaja seda taimedel,
kes selle toega elavad.
Wednesday, February 2, 2011
Sõnastiku järgijutt.
Sünonüümid.Kehv, Haljas, Põnn, Vudima, Vapper, Õppur, Mekutama, Ohurikas, Meelepärane, Bluff, Nugris, šikk.
Antonüümid.kortsus, Kuri, Lõdva, Kaugem, Hapu, Rahulik, laisk, Kurb, Ettevaatlik.
Pisipõnn.
Elas kord üks vapper pisipõnn. Tema nimi oli Bluffike.Ta oli õues väga ettevaatlik. Talle meeldis aga väga õues vudida. Õues ei saanud ta väga kaua olla, sest tema kaugeim naaber tuli enda kurja koeraga sinna. Bluffike kutsus aga seda naabit nimega Kortsuline tädike. Naaber andis alati talle kommi, talle ei maitsenud see eriti, sest see oli liiga hapu. Pisipõnni ema aga oli see eest väga laisk. Pisipõnn kutsus enda ema nimega šikk. Tema aias oli aga üks võrkkiik aga kahjuks oli see kiik väga lõdvalt puude ümber. Ühel päeval läks pisipõnn võrkkiigele ja ta kukkus maha selle võrkkiikega ja ta oli siis väga kurb. Pisipõnnile meeldis aga väga mekutada, tema lemmik oli puder. Rohi oli neil aga väga haljas. Pisipõnnile meeldis aga väga õppida ja sellepärast kutsusid ka mõned teda õppuriks. Kui pisipõnn oli enda aias siis seal oli ohurikas olla. Pisipõnn oli ka väga vapper kui midagi oli siis ta läks kohe appi. Nende koer oli aga väga nugris ja sellepärast oligi koer pisipõnnile meelepärane. Ühel korral läks pisipõnni ema poodi aga pisipõnn jä koju. Kui pisipõnni ema hakkas värava juurde jõudma siis sõitis üks auto sealt mööda aga ja tee ääres oli vee lomp. Pisipõnn nägi seda ja läks ruttu sinna juurde ja läks ise lompi juurde ja sai mudaseks. Kui nad tuppa läksid siis ema kutsus pisipõnni tuppa ja nad hakkasid mekutama putru. Nii lõppeski see nende päev ja kui pisipõnn veel surnud pole siis päästab tema inimesi edasigi. Pisipõnni ema aga see eest on juba väga vana ja tema enam ei tee eriti mitte midagi. Selline oligi siis pisipõnni päev.
Antonüümid.kortsus, Kuri, Lõdva, Kaugem, Hapu, Rahulik, laisk, Kurb, Ettevaatlik.
Pisipõnn.
Elas kord üks vapper pisipõnn. Tema nimi oli Bluffike.Ta oli õues väga ettevaatlik. Talle meeldis aga väga õues vudida. Õues ei saanud ta väga kaua olla, sest tema kaugeim naaber tuli enda kurja koeraga sinna. Bluffike kutsus aga seda naabit nimega Kortsuline tädike. Naaber andis alati talle kommi, talle ei maitsenud see eriti, sest see oli liiga hapu. Pisipõnni ema aga oli see eest väga laisk. Pisipõnn kutsus enda ema nimega šikk. Tema aias oli aga üks võrkkiik aga kahjuks oli see kiik väga lõdvalt puude ümber. Ühel päeval läks pisipõnn võrkkiigele ja ta kukkus maha selle võrkkiikega ja ta oli siis väga kurb. Pisipõnnile meeldis aga väga mekutada, tema lemmik oli puder. Rohi oli neil aga väga haljas. Pisipõnnile meeldis aga väga õppida ja sellepärast kutsusid ka mõned teda õppuriks. Kui pisipõnn oli enda aias siis seal oli ohurikas olla. Pisipõnn oli ka väga vapper kui midagi oli siis ta läks kohe appi. Nende koer oli aga väga nugris ja sellepärast oligi koer pisipõnnile meelepärane. Ühel korral läks pisipõnni ema poodi aga pisipõnn jä koju. Kui pisipõnni ema hakkas värava juurde jõudma siis sõitis üks auto sealt mööda aga ja tee ääres oli vee lomp. Pisipõnn nägi seda ja läks ruttu sinna juurde ja läks ise lompi juurde ja sai mudaseks. Kui nad tuppa läksid siis ema kutsus pisipõnni tuppa ja nad hakkasid mekutama putru. Nii lõppeski see nende päev ja kui pisipõnn veel surnud pole siis päästab tema inimesi edasigi. Pisipõnni ema aga see eest on juba väga vana ja tema enam ei tee eriti mitte midagi. Selline oligi siis pisipõnni päev.
Sunday, January 30, 2011
Minu juturaamat
Mina loen Videvik. See raamat räägib ühest tüdrukust. See tüdruk elab enda ema juures aga ta läheb isa juurde ja hakkab seal koolis käima. Nende koolis käib ka üks poiss aga see poiss ión tegelikult libahunt. Tüdruk saab selle poisiga sõbraks. Poiss ütleb aga pärast tüdrukule, et parem oleks kui nad ei oleks enam sõbrad aga nad jäävad ikka sõpradeks. Ühel päeav kui on libe talve ilm siis tüdruk läheb enda auto juurde ja siis üks teine auto sõidab peaaegu sellele tüdrukule otsa aga see poiss tuleb ruttu sinna ja lükkab auto eest ära. Pärast tüdruk küsis, et kuidas ta seda tegi aga poiss ei vastanud talle.
Thursday, January 27, 2011
Heastegu läbi minu silmade.
Heategu on see, kui sa aitad teist inimest. Head saab ka siis teha, kui sa annetad lastekodule või teistele kohtadele raha.
Mina olen aidanud väiksemaid lapsi, kui neid kiusatakse. Olen teistele öelnud, et ärge kiusake endast väiksemaid.
Heategu on see, kui mõni inimene kukub siis sa aitad ta püsti. Mina olen käinud loomade varjupaigas ja sinna süüa viinud.
Ühel tänaval kukkus üks vanem naine, mina läksin kohe tema juurde ja aitasin püsti.
Ühel talvel kui oli hästi külm me hakkasime minema bussi peale, aga uksed olid jääs ja ust sai nätuke lahti teha. Mina hakkasin uksest sisse minema aga uks hakkas uuesti kinni minema ja ma oleks sinna vahele jäänud aga üks teine sõber kes seda nägi tõmbas mu kohe sealt ära.
Heategu on ka see kui sa aitad teisi inimesi üle tee, kes on vanemad. Või kes on pimedad ja kõnnivad koertega koos või koos jalutus kepiga.
Kui me olime enda sugulastega vee ääres siis oleks mu kõige väiksem sugulane peaaegu ära uppunud aga mina läksin ruttu tema juurde ja võtsin ta vee alt ära.
Heategu on see kui teisel inimesel kukub midagi maha ja sina võtad selle ülesse.
Oli kord ilus ilm mina läksin enda sõbrale külla. Aga kui ma jõutsin sõbra juurde siis ma läksin tema tuppa ja ma nägin kuidas ta nuttis. Mina küsisin aga kohe: Mis juhtus? Sõber vastas: , et temalt võeti üks mängukaru ära. Mina läksin seda otsima koos sõbraga. Ühe tänava nurgal seisis üks laps ja mu sõber sai aru, et see ongi see laps, kes selle ära võttis. Ma läksin selle lapse juurde ja ütlesin: „Palun kas sa annaksid selle karu tagas. See on mu sõbra oma.“ Tema vastas: „Aga ma tahan ka sellist karu.“ Ta andis karu tagasi ja mina läksin poodi ja ostsin temale ka sellise karu.
Selles jutus on heategu see, et ma aitasin enda sõbral mängukaru otsida. Ja veel on heategu ka see, et ma ostsin sellele teisele lapsele ka selle sama mängukaru.
Ühel päeval kui meie kodu juurde tuli koer siis isa tahtis selle koera ära ajada. Aga mina ja minu õde ei tahtnud, et see koer ära läheks ja siis me toitsime teda. Aga ühel päeval läks meie isa ja tädi bussi peale ja siis see koer läks ka meie juurest ära. Siin jutus on heategu see, et me toitsime seda koera.
Ühel korral on ka veel selline lugu, et minu vanaema läks puid tooma aga, kui ta läks just uksest välja siis mina jooksin talle järgi ja ütlesin: Ma tulen aitan sul tuua. Selles jutus on heategu see, et ma aitasin puid tuua.
Kui oli see suur lumetorm Moonika siis meie kuuri juures olid väga suured lumehanged nii, et me ei saanud puid tuua aga siis tuli meie naaber ja aitas meil kuurini tee lahti lükata.
Siis pärast meie teine naaber ei saanud toast välja ja mina ja minu õde läksime rookisime tal ükse eest need lumevallid ära ja siis ta saigi välja.
Siin jutus on heategu see, et naaber tuli ja aitas lumehange kuuri ukse eest ära rookida. Teine heategu oli see, et mina ja minu õde läksime aitasime rookida maja ukse eest lume ära, et ta saaks toast välja tulla.
Ühel korral kui tuli ühe mehe koer meie juurde siis olid meie sugulased ka seal ja me pidime seda koera kinni hoidama, sest see koer läks meie naabri koerale kallale minu õde läks ja tõi toast hüppenööri mis oli pikem ja siis me sidusime selle talle kaelarihma külge ja hoitsime tead kinni aga ta läks pärast veel meie naabri koera juurde ja nad läksid kaklema aga siis tuli naaber ise ka õue ja hoidis enda koera kinni ja see teine koer tuli aiast ära ja me panime uuesti hüppenööri kaelarihma külge. Aga pärast tuli see mees ise ka sinna ja siis me antsime selle koera tema kätte.
Siin jutus on heategu see, et me hoitsime seda koera kinni mitte ei lasknud minema joosta ega teise koeraga kakelda.
Mina olen aidanud väiksemaid lapsi, kui neid kiusatakse. Olen teistele öelnud, et ärge kiusake endast väiksemaid.
Heategu on see, kui mõni inimene kukub siis sa aitad ta püsti. Mina olen käinud loomade varjupaigas ja sinna süüa viinud.
Ühel tänaval kukkus üks vanem naine, mina läksin kohe tema juurde ja aitasin püsti.
Ühel talvel kui oli hästi külm me hakkasime minema bussi peale, aga uksed olid jääs ja ust sai nätuke lahti teha. Mina hakkasin uksest sisse minema aga uks hakkas uuesti kinni minema ja ma oleks sinna vahele jäänud aga üks teine sõber kes seda nägi tõmbas mu kohe sealt ära.
Heategu on ka see kui sa aitad teisi inimesi üle tee, kes on vanemad. Või kes on pimedad ja kõnnivad koertega koos või koos jalutus kepiga.
Kui me olime enda sugulastega vee ääres siis oleks mu kõige väiksem sugulane peaaegu ära uppunud aga mina läksin ruttu tema juurde ja võtsin ta vee alt ära.
Heategu on see kui teisel inimesel kukub midagi maha ja sina võtad selle ülesse.
Oli kord ilus ilm mina läksin enda sõbrale külla. Aga kui ma jõutsin sõbra juurde siis ma läksin tema tuppa ja ma nägin kuidas ta nuttis. Mina küsisin aga kohe: Mis juhtus? Sõber vastas: , et temalt võeti üks mängukaru ära. Mina läksin seda otsima koos sõbraga. Ühe tänava nurgal seisis üks laps ja mu sõber sai aru, et see ongi see laps, kes selle ära võttis. Ma läksin selle lapse juurde ja ütlesin: „Palun kas sa annaksid selle karu tagas. See on mu sõbra oma.“ Tema vastas: „Aga ma tahan ka sellist karu.“ Ta andis karu tagasi ja mina läksin poodi ja ostsin temale ka sellise karu.
Selles jutus on heategu see, et ma aitasin enda sõbral mängukaru otsida. Ja veel on heategu ka see, et ma ostsin sellele teisele lapsele ka selle sama mängukaru.
Ühel päeval kui meie kodu juurde tuli koer siis isa tahtis selle koera ära ajada. Aga mina ja minu õde ei tahtnud, et see koer ära läheks ja siis me toitsime teda. Aga ühel päeval läks meie isa ja tädi bussi peale ja siis see koer läks ka meie juurest ära. Siin jutus on heategu see, et me toitsime seda koera.
Ühel korral on ka veel selline lugu, et minu vanaema läks puid tooma aga, kui ta läks just uksest välja siis mina jooksin talle järgi ja ütlesin: Ma tulen aitan sul tuua. Selles jutus on heategu see, et ma aitasin puid tuua.
Kui oli see suur lumetorm Moonika siis meie kuuri juures olid väga suured lumehanged nii, et me ei saanud puid tuua aga siis tuli meie naaber ja aitas meil kuurini tee lahti lükata.
Siis pärast meie teine naaber ei saanud toast välja ja mina ja minu õde läksime rookisime tal ükse eest need lumevallid ära ja siis ta saigi välja.
Siin jutus on heategu see, et naaber tuli ja aitas lumehange kuuri ukse eest ära rookida. Teine heategu oli see, et mina ja minu õde läksime aitasime rookida maja ukse eest lume ära, et ta saaks toast välja tulla.
Ühel korral kui tuli ühe mehe koer meie juurde siis olid meie sugulased ka seal ja me pidime seda koera kinni hoidama, sest see koer läks meie naabri koerale kallale minu õde läks ja tõi toast hüppenööri mis oli pikem ja siis me sidusime selle talle kaelarihma külge ja hoitsime tead kinni aga ta läks pärast veel meie naabri koera juurde ja nad läksid kaklema aga siis tuli naaber ise ka õue ja hoidis enda koera kinni ja see teine koer tuli aiast ära ja me panime uuesti hüppenööri kaelarihma külge. Aga pärast tuli see mees ise ka sinna ja siis me antsime selle koera tema kätte.
Siin jutus on heategu see, et me hoitsime seda koera kinni mitte ei lasknud minema joosta ega teise koeraga kakelda.
Monday, December 20, 2010
"Mängult on päriselt" Diana Leesalu
Mina loen raamatut "Mängult on päriselt". Raamatu autor on Diana Leesalu. See raamat räägib kooli kiusamisest. Siin raamatus kiusavad kaks poissi ühte väikest poissi. Need suured poisid kutsuvad seda väiksemat poissi Täpikeseks. Ühel vahetunnil kui need kaks poissi läksid jälle Täpikese juurde sis nad kuulsid direktori samme ja Täpike hakkas ära jooksma aga ta komistas ja kukkus trepist alla, Kui direktor sinna jõudis siis ta küsis mida Mikk seal teeb. Poiss vastas, et ta harjutab trepist alla laskmist kõhuli. Selle poisi päris nimi oli Mikk.
Tegelased:Mikk, Doktor Lainsalu, Siim, Mirjam, Miku isa, Miku ema, Tanel ja Erkki
Tegelased:Mikk, Doktor Lainsalu, Siim, Mirjam, Miku isa, Miku ema, Tanel ja Erkki
Subscribe to:
Posts (Atom)