Oravakeste Jõuluseiklus.

Me käisime vaatamas etendust Oravkeste jõuluseiklus. Alguses tuli lavale ainult jõuluvana. Pärast tulid lavale ka oravad. Ants varastas oravate talvevarud ära. Kui oravad koju tulid ja nad nägid seda siis nad olid väga kurvad. Pärast tuli nendele appi hiirepoiss. Seal oli ka üks lind kes oli väga uhke. Tal oli üks kott mille ta tahtis maha müüa. Oravad küsisid temalt ka abi ta ütles, et nad läheksid õue ja hakkaksid iga puu alt otsima ja küll nad leiavad. Ants lõhkus oravate maja ka ära. Pärast tuli oravate juurde jõuluvana ja kinkis nendele pähleid ja teisi asju. Kui kardinad juba ette tulid siis Ants tuli veel lavale ja jõuluvana tuli ka. Ants ütles, et tal on väga kahju, et ta võttis oravate asju. Ants oleks tahtnud jõuluteks suuski aga ta ütles, et ta tahaks, et jõuluvana kingiks talle pähkleid ja teisi asju mis ta oravatelt ära võttis ja ta viiks need oravatele. Siis tõusid kõik juba püsti, et välja minna aga siis tulid kardinad eest ära ja lavale tulid veel oravad ja siis kõik istusid tegelased tulid kummardama.

Hüljes.

Hülglasi on erinevatel andmetel 18 või 19 liiki. Hülglased söövad kalu ja veeselgrootuid Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks, siis lõhuvad nad sageli kalurite võrkusid. Hülglased on 1,25–6,5 meetrit pikad ja kaaluvad vahemikus 90–3500 kg. Hülglaste tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Esiloivad on suhteliselt lühikesed. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Hüljestel pole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava. Hülglaste hääl sarnaneb haukumisele või möirgamisele.Tavaliselt hülglased pelgavad inimesi.

Vesikupp.

Vesikupu perekond sarnaneb väliskujult suuresti vesiroosi perekonnaga. Eestis on kaks vesikupu liiki:kollane vesikupp (Nuphar lutea), tavaline
väike vesikupp (Nuphar pumila), peamiselt Kagu-Eestis .
Kollane vesikupp kasvab sageli koos vesiroosidega. Lehed paistavad neil esmapilgul olevat väga sarnased, vesikupu õied on aga kollased ja väiksemad kui vesiroosi valged õied. Siiski on ta ilus veetaim ja sobib samuti nagu vesirooski tiikidesse ilutaimeks. Teda saab paljundada risoomitükkidega. Need tuleb järve põhjast kätte saada ja uues veekogus põhja kinnitada. Kollase vesikupu lehed on sageli isegi ilusamad kui vesiroosi omad. Nimelt ei kahjusta neid nii paljud putukad kui vesiroosi lehti.Toiduks kõlbavad ka vesikupu jämedad lihakad risoomid. Neid söövad nii vees elavad vesirotid, koprad, saarmad ja nutriad, kui maismaal elavad metssead, põdrad ja isegi karud. Maismaaloomad söövad peamiselt veekogu kaldale uhutud risoome. Inimesele on vesikupp värskelt mürgine, kuid kuivatatult või soolvees keedetult võib teda edukalt tarbida nagu maitsvat köögivilja.